Aeg teleajastu pikimaks sammuks

Üleminek digitaaltelevisioonile toob lähima poole aasta jooksul kõigi Eesti televaatajateni lisaks ETV, Kanal 2 ja TV 3 pildi kuni neli uut kodumaist telekanalit, telejaamad aga saavad mitmekordse kulusäästu.

3. ja 4. detsembril Postimehes ja Tartu Postimehes ilmunud kahe digitaaltelevisioonile üleminekut käsitleva loo valguses võis paljudele jääda mulje, justkui oleks digitelevisioonile üleminek tagurlik ja inimvaenulik samm ning digiboksi hankimise vajadus muudab teleri vaatamise tasuliseks. Sellest loogikast lähtuvalt on teleri vaatamine Eestis tasuline juba alates esimese saate eetrisseminekust 1955. aastal, sest ega ka nõukogude ajal helendava ekraaniga aparaate tasuta jagatud. Siiski on just tavalise katuseantenniga vastuvõetav erinevalt kõigist teistest kuumaksuga televisioonidest (satelliit-TV, kaabel-TV, IPTV jt) ainus võimalus tasuta kodumaiseid telekanaleid vaadata. Ja selliseks jääb see veel väga pikaks ajaks ainult selle erinevusega, et koos digitaliseerumisega suureneb tasuta vaadatavate kodumaiste telekanalite hulk. Hüppeline areng Üleminek digitaaltelevisioonile on tänu suuremale kanalite arvule, paremale pildi- ja helikvaliteedile, elektroonsele saatekavale, erinevates keeltes subtiitrite ja heli ning pildi formaadi valikule ning muudele uutele võimalustele sisuliselt sama suur areng, kui kunagi oli raadioringhäälingule pildi lisamine. Või vähemalt sama suur muutus, kui mustvalgest televisioonist sai värviline. Nagu värvitelevisiooni tulekul, nii tuleb ka nüüd uute võimaluste nautimiseks soetada üks uus aparaat ehk digiboks või siis osta sisseehitatud digiboksiga teler. Soomlaste kogemusest on teada, et see on hea vihje ka jõuluvanale – oluline osa digihüppest tehti seal just jõulude ajal. Ka riik on astunud esimesed sammud digiringhäälingule ülemineku kiirendamiseks. ETV on digieetris selle aasta kevadest. Oktoobris väljastati ringhäälinguload uutele kodumaistele telekanalitele – juba eetris olevale Kalev Spordile ning hiljemalt järgmise aasta märtsis lisanduvatele TV 6-le ja Kanal 11-le. Suvel on oodata ka ETV teise kanali käivitumist. Kõik need kanalid jõuavad kõigi Eesti televaatajateni tasuta ning seda ainult maapealse digi-TV vahendusel. Analoogformaadis sellist võimalust lihtsalt polnud. Lisasoodustused On kurdetud, et Kanal 2 ja TV 3 pole digieetris. Selleks ei ole aga juba pikka aega olnud mingit takistust. Üle aasta on olemas kõik vajalik nende kanalite digitaalseks leviks, kuid kahjuks on eratelekanalid seni keeldunud oma programmide levitamisest. Ei tasuga ega tasuta. See on üsna kummaline, sest analoogtelevisiooni lõpetamisega väheneks telekanalite omakulud telepildi edastamiseks kuni kümme korda. Ka ei ole paralleelselt analoog- ja digiformaadis pildi edastamiseks telekanalitel vaja teha mingeid lisainvesteeringuid, sest vastasel juhul ei saaks nad ju levida digitaalsetena ei satelliidil, kaabelvõrgus ega IPTV võrkudes. Digile annab lisajumet ka riigi kava vabastada erakanalid iga-aastasest mitmekümnemiljonilisest ringhäälinguloa tasust – sisuliselt võidaksid eratelekanalid oma tänase kasumiga võrreldava summa. Või rohkemgi. Lisaks tekib neil esmakordselt viimase 15 aasta jooksul võimalus käivitada uusi telekanaleid, mis veelgi nende reklaamikäivet kergitavad. Milles siis asi, peaksime televaatajana nende käest küsima. Praegu jõuavad maapealse leviga digitaaltelevisiooni 22 telekanalit 97 protsendi Eesti koduni. Järgmise aasta suveks ulatub Eesti kanalite leviala kõikjale üle Eesti. Et vaadata juba kolme kuu pärast kolme tasuta teleprogrammi asemel 6-7 tasuta kodumaist telekanalit, tuleb ajaga kaasas käia ning natuke oma kodust tehnikat uuendada. Täpselt nii, nagu paarkümmend aastat tagasi rändas kolikambrisse mustvalge pildiga, kanalivahetuseks näpitstange nõudnud telepurk. Telekat pole seekord vaja ära visata – digiboks (mida paljud millegipärast zuumboksiks nimetavad) on võrreldamatult väiksem väljaminek. Indrek Lepp, AS Levira juhatuse liige Allikas: Tartu Postimees 12.12.2007 http://www.postimees.ee/121207/tartu_postimees/arvamus/300914.php

Jaga